
neljapäev, 17. detsember 2015
Viljandisse sõit ja emale külla
Hakkasin hommikul varakult startima, et jõuda õigeks ajaks Haapsalust -Tallinna. Viljandi buss läks 10.30.. Kui ma kohale jõudsin Tallinna siis vend ootas mind juba. Kuna Viljandi bussini oli aega võtsime kohvi ja tegime natukene aega parajaks. Kui buss ette tuli läksime peale ja meie sõit ema juurde võis alata. Mida lähemale me Viljandi jõudsime seda rohkem hakkasid mu käed higistama ning tekkis ärevus sisse. Kui me siis jõudsime kella13.00 Viljandi läksime otsemaid turu peale,et saada sealt täpsemat infot. Kuna turg oli suhteliselt tühi ,siis küsisime sealt kohalike käest ja näitasime ema pilti. Pilt oli väga ammune ja vana,et raske oli aru saada. Kui me sealt turult midagi teada ei saanud otsustasime ,et läheme siis sinna aadressile mis meile anti. Käisime siis korterid läbi mis vähegi andis käia aga tuli välja,et keegi ei teadnud selle nimelist,kes elaks seal. Otsustasime ,et lähme tagasi turu peale ja vaatame,et äkki ikka saab ema kohta infot,et kus ta elada võiks. Keegi ju ikka kindlasti teab. Istusime siis seal turu peal ja lõpuks vend läks küsis seal turu pealt ühe naise käest, kes pakkis autosse asju. Läksin juurde ja näitasin veel telefonist pilti mis mul emast oli. Selle naisele tundus see väga tuttav olevat ja käskis meil natuke aega siin turu peal oodata.Kaua ei istunudki kui tuli üks mees ja näitasime temale meie ema pildi ja ütlesime nime. See mees teadis kohe kus ta elab ja juhatas siis meid ema juurde. Algul ma kahtlesin ikka kas ta juhatab meid õieti aga pärast mõtlesin ,et küll ta siis ikka teab. Lõpuks siis olime me seal maja juures,kus siis ema elas ja läksime väravast kenasti sisse. Koputasime uksele aga ei midagi keegi ei tulnud kuni vend siis läks ja koputas akna peale. Lõpuks kuulsime ,et keegi tuleb ja vend siis ütles kes ta on ning kohe tuli uks lahti. Oligi meie ema ,kes tundis meid vennaga koheselt ära ja kallistas meid ning nuttis.Läksime siis tuppa ilusti ja istusime maha. Rääkisime emaga kõigest mis meil parasjagu pähe tuli. Loomulikult oli endal ka ärevus sees. Olen ju oodanud enda emaga kohtumist päris kaua aega. Vend siis andis enda koduse aadressi emale ja telefoni numbri. Olime ema juures paar tundi,sest meil läks rong 17.30 - ja see oli viimane mis Viljandist läks. Kui kell oli juba parasjagu oli aeg hakata liikuma rongi jaama. Ema saatis meid natuke ja siis jätsime temaga hüvasti. Lubasime temale külla tulla kindlasti uuesti.Tore ,et ma leidsin enda ema lõpuks üles.

teisipäev, 24. november 2015
Kiiruga eestisse ja kohtumine vennaga
No nii elu on vahest ikka jube kummaline ja ootamatu. Kunagi sa ei tea kuhu sa pead kiiresti minema või mida elu sulle parasjagu pakub. Mina olin öö otsa magamata,sest rääkisin enda vennaga poole viieni hommikuni. Põhi mõtteliselt meil juttu jätkub. Siis tuli ootamatu pööre ja ma pidin samal hommikul, kus ma olin magamata sõitma eestisse. Ega midagi kähku asjad kokku ja sõit võis alata. Pidin minema Haapsallu,sest häda olukord ,kuna tuttav viidi haiglasse ja laste eest peab ka keegi hoolt kandma. Kui ma olin juba Helsinkis kiirustasin ma ruttu sadamasse.Pidin minema siis kiir laevaga ja kui ma jõudsin kohale siis tuli välja, et laev läheb hoopis kell 15.00. Mõtlesin ,et mina küll ei viitsi nii kaua passida ja hakkasin uusi laeva aegu netist otsima. Lõpuks siis leidsin ja pidin minema kiiruga teisele poole sadamat, et jõuda õigeks ajaks. Pilet käes istusin maha ja ootasin kuna lastakse laeva.Laeva sõit on ikka nii tüütu kui veel olla saab. Põhimõtteliselt jõudsin õhtuks kohale Haapsallu ja olin väga väsinud ja siis hakkasin väikest poissi hoidma.
Räägiksin teile siis ka enda vennaga kohtumisest esimest korda enda elu jooksul. Sain enda vennaga siis Haapsalus kokku ja ootasin teda ,kuni ta tuleb . Vaatasin siis ühelt poolt tänavat ja teiselt poolt,et kummalt poolt ta siis tuleb lõpuks. Lõpuks ma nägin enda venda ja me kallistasime ning ta andis mulle lilled. Läksime siis autosse ja sõitsime siis koju.Võin ütelda ,et mul on maailma parim vend,kellega saab nalja koguaeg. Meil oli hästi tore kõik need 3 päeva mis me siis koos olime. Ta sai mulle selle lühikese ajaga hästi kalliks. Tore ,et ma leidsin ta üles.
Räägiksin teile siis ka enda vennaga kohtumisest esimest korda enda elu jooksul. Sain enda vennaga siis Haapsalus kokku ja ootasin teda ,kuni ta tuleb . Vaatasin siis ühelt poolt tänavat ja teiselt poolt,et kummalt poolt ta siis tuleb lõpuks. Lõpuks ma nägin enda venda ja me kallistasime ning ta andis mulle lilled. Läksime siis autosse ja sõitsime siis koju.Võin ütelda ,et mul on maailma parim vend,kellega saab nalja koguaeg. Meil oli hästi tore kõik need 3 päeva mis me siis koos olime. Ta sai mulle selle lühikese ajaga hästi kalliks. Tore ,et ma leidsin ta üles.![]() |
| Minu vend Toomas ja mina |
teisipäev, 17. november 2015
Perekonna saaga
Minu perekonna otsimine on ikka eriti raske juhus. Asi võtab küll palju aega aga ma nii kannatamatu hing ,et tahaks kohe leida enda perekond üles. Kuna ma kasvasin lastekodus pea 3 aastaseni siis nüüd kus ma olen piisavalt suur juba tahan leida enda ema. Kaua võttis aega mul see, et ma saaks teada mis on mu päris ema nimi. Nüüd kus ma seda tean siis oleks mu suurim soov teda lihtsalt näha ennem, kui ta siit ilmast lahkub. Tean temast nii palju,et algul olevat elanud Tallinnas ja siis läinud tagasi Viljandisse, kus siis sündisin mina. Kuna ma olen perekonnas kõige noorem ehk siis pesamuna on mul uhke tunne, ,et olen leidnud hetke seisuga enda õe ja venna.Ma õpin enda õde ja venda tundma,sest me ei ole koos kasvanud ja meil ka ei ole ühist lapsepõlve.Uudised mis ma sain siis täna on sellised enda perekonna kohta on. Lisan siia ka.
Mina saan kasutada ainult ametlikke infokanaleid. Kuna ema on rahvastikuregistris ainult Tallinna täpsusega, ei ole mul võimalik tema kohta rohkem teada saada. See õde, kellele ma kirja saatsin, ei ela järelikult antud aadressil ja minu võimuses ei ole rohkem teha. Tema eesnimi on Sirje. Reeglina on rahvastikuregistris täpsed andmed. Haruharva võib tulla eksitusi. Kui Jana nimelist ei ole rahvastikuregistris teie õena märgitud, on ta lihtsal nimekaim.
Selline kirja sain siis täna hommikul. Asi muutub keerulisemaks kui ma arvata oskan ja eriti selle paari kuuga ,mis ma neid asju siin ajanud olen.Vähemalt on üks asi kindel ,et ema nimi keda ma otsin siis taga on Maire Rajaste ja sündinud on ta 15.10.1947. Selle kohta üteldi,et ema sünniaasta on õige. Näiteks üks õde teab ,et tal õde nimega Jana rajaste. Mulle tuli selline vastus ehk kiri:
Mis on selle õe nimi, kelle Sa leidsid? Jana nimelist õde rahvastikuregister ei näita.
Leidsin selle õe üles, kes on hooldekodus. Hooldekodu juhtkond arutab, kuidas mõjub talle teade õest. Annan järgmisel nädalal teada, missugune on juhtkonna otsus.
Tuleb siis välja, et sellist inimest nagu Jana Rajaste ei olegi ,et see äkki mu nimekaim. No ma ei saa aru miks siis teistel on sellised andmed? See õde kes istub hooldekodus ja ma ei tea küll miks. Selle õele siis juhtkond arutab,et kuidas õde suhtub sellesse. Ma tõesti ei tea mis puue temal on,sest ma ei ole teda samamoodi terve elu näinud.Nüüd tuleb loota,et see Sirje Rajaste kellele ma kirjutasin, et see siis mu õde on. Eks õhtu annab arutust ,kui palju ma saan enda perekonnast rohkem teada.Tahaks ka leida enda ema ülesse siis oleks mul vähemalt süda rahul ja ma saaks enda küsimustele vastused.Panen siia siis ema pildi ka üles aga võin ütelda ,et see ei ole kõige parem pilt temast. Aga ei karda seda näidata ,kuna ma ei kasvanud temaga koos üles.
Pilt on halb kuna on pildistatud pildialbumist.
Mina saan kasutada ainult ametlikke infokanaleid. Kuna ema on rahvastikuregistris ainult Tallinna täpsusega, ei ole mul võimalik tema kohta rohkem teada saada. See õde, kellele ma kirja saatsin, ei ela järelikult antud aadressil ja minu võimuses ei ole rohkem teha. Tema eesnimi on Sirje. Reeglina on rahvastikuregistris täpsed andmed. Haruharva võib tulla eksitusi. Kui Jana nimelist ei ole rahvastikuregistris teie õena märgitud, on ta lihtsal nimekaim.
Selline kirja sain siis täna hommikul. Asi muutub keerulisemaks kui ma arvata oskan ja eriti selle paari kuuga ,mis ma neid asju siin ajanud olen.Vähemalt on üks asi kindel ,et ema nimi keda ma otsin siis taga on Maire Rajaste ja sündinud on ta 15.10.1947. Selle kohta üteldi,et ema sünniaasta on õige. Näiteks üks õde teab ,et tal õde nimega Jana rajaste. Mulle tuli selline vastus ehk kiri:
Mis on selle õe nimi, kelle Sa leidsid? Jana nimelist õde rahvastikuregister ei näita.
Leidsin selle õe üles, kes on hooldekodus. Hooldekodu juhtkond arutab, kuidas mõjub talle teade õest. Annan järgmisel nädalal teada, missugune on juhtkonna otsus.
Tuleb siis välja, et sellist inimest nagu Jana Rajaste ei olegi ,et see äkki mu nimekaim. No ma ei saa aru miks siis teistel on sellised andmed? See õde kes istub hooldekodus ja ma ei tea küll miks. Selle õele siis juhtkond arutab,et kuidas õde suhtub sellesse. Ma tõesti ei tea mis puue temal on,sest ma ei ole teda samamoodi terve elu näinud.Nüüd tuleb loota,et see Sirje Rajaste kellele ma kirjutasin, et see siis mu õde on. Eks õhtu annab arutust ,kui palju ma saan enda perekonnast rohkem teada.Tahaks ka leida enda ema ülesse siis oleks mul vähemalt süda rahul ja ma saaks enda küsimustele vastused.Panen siia siis ema pildi ka üles aga võin ütelda ,et see ei ole kõige parem pilt temast. Aga ei karda seda näidata ,kuna ma ei kasvanud temaga koos üles.
Pilt on halb kuna on pildistatud pildialbumist.
neljapäev, 5. november 2015
Minu esimene treening kodus
Alustasin siis täna oma esimese kodu treeninguga. Võtsin siis youtubest algajatele kodu treeningu videod ja hakkasin muudkui järgi tegema. Kuna ma ei ole enam nii ammu teinud trenni siis nüüd annab ikka lihastel seda kõike tunda. Samas ma ei saa kurta selle üle,sest mulle meeldib hullult, kui on sportlik keha. Need harjutused seal videos olid ka kõik täpselt sellised, mis mulle meeldivad.Minu eesmärk ei ole kaalust saada alla,sest ma ei ole paks ja ei kaalu palju,pigem just vähe. Eelmine kord ma tahtsin teada ,et kas selliste videotega saaks kodus teha trenni.?
Kes ei tea millest käib jutt siis(LINK)

Homme proovin natukene pikemalt teha trenni, kui täna. Lisan siia siis video ,mille järgi sai harjutused järgi tehtud. Loomulikult kui keegi teab veel häid treening videosid siis võite julgelt jagada
esmaspäev, 2. november 2015
Väike pildipostitus eestis ja külas õel
Hei sõidan jälle eesti ja seekord ma ei tea kui kauaks. Rongi piletid on juba ära broneeritud ja homme hommikul algab varakult sõit. Kõige pealt on meil vaja saada Jyväskylä ja sealt siis mehe töökohta Mikkelisse. Võtame sealt mõned tema asjad. Jõudsime kohale kuskil 12.30 . Ootasin siis niikaua seal korteris kuna nad saavad asjad pakitud. Hakkasime Helsinki poole sõitma kell 16.30 kuna läksime päris viimase laevaga.
Laevas mängis ansambel ,kus siis laulma hakkasid 2 laeva meeskonda. Nad laulsid siis rahvale 2 laulu ja tutvustasid siis õhtukava. Laeva peal oli siis kellegi noorte pulmad ja pruut oli väga täis. Huvitav kas tänapäeva pulmad ongi sellised? Täitsa huvitav oli vaadata neid. Muusika mis lasti oli ka täitsa normaalne. Laev jõudis sadamasse öösel kell 12. Sellega ei lõppenud meie sõit mitte üldse ,vaid me pidime veel 100- km kuskil Haapsalu poole sõitma. Sõit oli pikk ja väsitav,et ei taha tükk aega sõita nii palju.
Pühapäeval mõtlesime ,et võtaksime kartuli ära ,kuna ilm oli ka väga ilus. Võtsime väikse poisi ka kaasa ,et äkki saab tema ka kartulid võtta ,kuigi ta on nii väike veel aga aru saab hästi. Loomulikult hakkas väike poiss siis kartma suurt traktorid ja hakkas nutma ning tahtis kohe sülle mulle. Muud ei jäänud üle kui viisin ta kasvuhoonesse ja olin veidi aega temaga seal,et ta rahuneks maha.
Istusime siis kahekesi seal kasvuhoones ja mängisime mullaga ja istusime lihtsalt koos. Kui ta ise oli juba veidi maha rahunenud läksin appi kartulit võtma. Kartuli saak ei olnud see aasta mitte kui üldse hea, sest metssead olid ka teinud oma töö. No vähemalt oli ilm selline mõnus ja soe ning päike paistis väljas.Kartul sai võetud ja puud sai ka sisse tassitud puukuuri.Väga töökas päev oli.
Ostsime siis väikse poisile Soomest elektriauto, millel oli mp3 ka peal. Poisile väga meeldis see auto aga,ta ei oska veel ise pedaalile vajutada ja rooli keerata nii hästi. Sai siis veidike õpetatud teda. Ta veel väike ka ja samas küll õpib selle sõitmise kähku ära.
Tahaksin siis rääkida teile ka sellest,kuidas ma siis õega kokku sain esimest korda ja mis tunded mul oli. Kuna ma olen jäänud enda postitusega hiljaks siis loodan et mõistate. See oli siis 16 oktoober, kui sain siis õega elu esimest korda kokku.Läksin varakult juba Tallinnasse.Läksin mehe töö objekti juurde ja olin seal natuke aega. Siis läksin ma järve keskuse poodi ja kolasin seal ringi. Mul oli vaja ju mõelda ,mida ma lastele kingituseks viin. Kuna ma tunnen tallinna linna väga vähe, siis tahtsin ma käia jubedalt vanalinnas,sest ausalt ma ei ole seal kunagi käinud.
Kõndisin siis vanalinnas natuke ringi ja siis hakkasin vaikselt kesklinna poole kõndima. Ma ei osanud mitte, kui midagi teha ja kuhugi minna. Pole Tallinnas nii palju tuttavaid ka kelle juurde minna külla .Käisin siis poes-poodi ja vaatasin niisama asju. Lõpuks ma olin nii väsinud, et istusin paar tundi Tallinna bussijaamas,sest õde oli tööl ja tegin aega parajaks.Kui ma ei viitsinud seal bussijaamas passida siis hakkasin ma ülemiste keskuse juurde minema, sest me pidime õega seal kokku saama.Käisin seal siis veidi ringi ja ostsin lastele kingitused ära.Kaua ei läinud kui õde helistas ja läksin siis raudteejaama poole.Olin peaaegu kohal,kui äkki õde tuli kõrvale. Tema tundis mind ära.Rongis oli nii palju rahvast ,et pidin terve tee seisma ja isegi piletimüüja ei jõudnud minu juurde. Õe tuttavad ütlesid kõik ,et me nii sarnased ja see pani mind lausa punastama. Õe juures oli väga tore ja tal väga toredad lapsed. Lapsed joonistasid mulle kohe mitu pilti ,kus ma siis õega ning, need ma panin oma tuppa seina peale.Ei väga tore oli kuigi ma ise ei olnud selline jutukas siis,sest eks asi vajab harjumist ja luban ,et teinekord räägin rohkem.Võin ütelda, et olen enda eestis käiguga väga rahul.
Pühapäeval mõtlesime ,et võtaksime kartuli ära ,kuna ilm oli ka väga ilus. Võtsime väikse poisi ka kaasa ,et äkki saab tema ka kartulid võtta ,kuigi ta on nii väike veel aga aru saab hästi. Loomulikult hakkas väike poiss siis kartma suurt traktorid ja hakkas nutma ning tahtis kohe sülle mulle. Muud ei jäänud üle kui viisin ta kasvuhoonesse ja olin veidi aega temaga seal,et ta rahuneks maha.
Istusime siis kahekesi seal kasvuhoones ja mängisime mullaga ja istusime lihtsalt koos. Kui ta ise oli juba veidi maha rahunenud läksin appi kartulit võtma. Kartuli saak ei olnud see aasta mitte kui üldse hea, sest metssead olid ka teinud oma töö. No vähemalt oli ilm selline mõnus ja soe ning päike paistis väljas.Kartul sai võetud ja puud sai ka sisse tassitud puukuuri.Väga töökas päev oli.
Ostsime siis väikse poisile Soomest elektriauto, millel oli mp3 ka peal. Poisile väga meeldis see auto aga,ta ei oska veel ise pedaalile vajutada ja rooli keerata nii hästi. Sai siis veidike õpetatud teda. Ta veel väike ka ja samas küll õpib selle sõitmise kähku ära.
![]() |
| Tagasi Soome |
esmaspäev, 5. oktoober 2015
Millist trenni teha kodus
Kuna mulle on alati meeldinud sporti teha siis hetkel olen ma jäänud sellega unarusse. Kunagi nooremas heas sai käitud jooksmas ja isegi džuudo trennis käisin, aga see oli nii ammu. Kuna ma jätsin nüüd nädal aega tagasi suitsetamise maha, siis mõtlesin kasutada seda aega,et teeks trenni.Minul ei ole nüüd sellist põhimõtet, et kaalust alla vaid tahan lihtsalt teha trenni. Teised blogijad teevad siin selle Erik Orgu kava järgi siin toitumist ja trenni. Minul pole vaja kaalust alla saada ,kuna mu kehakaal on täitsa normis. Kuna mul on selline väike trenni batuut siis mõtlesin et ma prooviks sellega veidi trenni teha. Jõusaalis meeldiks ka õudsalt käia aga siin soomes ma üksinda ei tahaks käia ja pole siin tuttavaid. Siis ma mõtlesin ,et kodus saab ka täitsa vabalt teha. Leidsin siis mõned videot mille järgi saaks proovida kodus.Panen siis siia teile ,et näeksite ka millest jutt.
Kuidas ma leidsin enda õe üles
No asi oli väga lihtne tegelikult. Rääkisin õhtul siis sõbrannaga enda päris vanematest ja mida ma olen vahepeal teada saanud. Sõbranna küsis minult :"Mis su perekonna nimi oli "?vastasin "Rajaste". Kaua ei läinudki kui sõbranna mulle kirjutas Facebooki et ma läheks ja vaataks ühte naist ,sest me sarnased pidavad olema. Läksin ja vaatasin siis seda naist. Lõpuks siis sõbranna käskis mul temale kirjutada,et tema kindel selles,et see mu õde. No eks ma siis kirjutasin ja rääkisin enda versiooni elust siis talle. Väga pikalt ei kirjutanud aga selgelt ,et inimene saaks aru mida ma öelda tahan. Hommikul ärkasin selle peale ,et sõnum oli tulnud. Mul hakkasid käed ka värisema ja ma ei saa aru millest. Sain siis veidi jälle targemaks ja paljud asjad läksid meil ka täppi. Loomulikult ütlesid paljud mu tuttavad, et me jube sarnased. Hakkasime siis iga päev kirjutama ja rohkem uurima .Loomulikult ma uurisin enda kasuemalt ka asju aga temale see asi üldse ei meeldinud
. Lõpuks siis mõtlesin, et küsin ikkagi järgi mis mu päris ema nimi siis oli. Algul ta kirjutas, et tema ei tea. Kirjutasin siis õele ja küsisin uuesti mis tema ema nimi oli? Sain vastuse kohe ja kirjutasin emale. Kaua ei läinud kui sain siis vastuse ja panen siis siia:On küll Maire,vaatasin ühelt paberilt,mis mul on. See siis mu ema vastus minu kirjale ja mul oli selle üle nii hea meel, et seda on isegi raske sõnadesse panna.Ma pidin seda nii kaua ootama ,et ma saaks teada mis minu pärisema nimi on. Lõpuks siis kirjutasin õele ja asi andis kinnitust ,et me oleme õed. Minul oli küll väga hea meel, sest ma olen nii kaua oodanud seda,et ma leiaks kellegi enda bioloogilise sugulase.Kes ei tea millest jutt käib siis LINK
Kavatsen ka kindlasti enda õele külla minna aga seda veel ei oska ütelda kuna. Ma isegi ei tea mida ma räägiks enda õega. Samas ta minust 11 aastad vanem ja tal enda perekond ja elu. Rääkida samas oleks küll ja küll. Loomulikult ei hakka ma enda päris emaga suhtlema aga teisi õdesid ja venda tahaks ka näha. Aitäh mu sõbrannale kes aitas mind väga palju ja leidis mu õe. Ilma temata ma ei oleks vist nii kiiresti leidnud. Veelkord suured tänud!
. Lõpuks siis mõtlesin, et küsin ikkagi järgi mis mu päris ema nimi siis oli. Algul ta kirjutas, et tema ei tea. Kirjutasin siis õele ja küsisin uuesti mis tema ema nimi oli? Sain vastuse kohe ja kirjutasin emale. Kaua ei läinud kui sain siis vastuse ja panen siis siia:On küll Maire,vaatasin ühelt paberilt,mis mul on. See siis mu ema vastus minu kirjale ja mul oli selle üle nii hea meel, et seda on isegi raske sõnadesse panna.Ma pidin seda nii kaua ootama ,et ma saaks teada mis minu pärisema nimi on. Lõpuks siis kirjutasin õele ja asi andis kinnitust ,et me oleme õed. Minul oli küll väga hea meel, sest ma olen nii kaua oodanud seda,et ma leiaks kellegi enda bioloogilise sugulase.Kes ei tea millest jutt käib siis LINK
Kavatsen ka kindlasti enda õele külla minna aga seda veel ei oska ütelda kuna. Ma isegi ei tea mida ma räägiks enda õega. Samas ta minust 11 aastad vanem ja tal enda perekond ja elu. Rääkida samas oleks küll ja küll. Loomulikult ei hakka ma enda päris emaga suhtlema aga teisi õdesid ja venda tahaks ka näha. Aitäh mu sõbrannale kes aitas mind väga palju ja leidis mu õe. Ilma temata ma ei oleks vist nii kiiresti leidnud. Veelkord suured tänud!
Tellimine:
Postitused (Atom)
Uus elu ja uus algus
Hei no olen nüüd ka jälle siin ja mõtlesin üle pika aja siia teile kirjutada. Kindlasti tekib teil küsimus ,Et kuidas mul läinud? Mu elu on...
-
Sain jälle aasta vanemaks ja nii see aeg lendab nagu linnutiivul. Läksin siis esmaspäev tööle ja töökaaslased olid, teinud kingituse. Väga...
-
Hei no olen nüüd ka jälle siin ja mõtlesin üle pika aja siia teile kirjutada. Kindlasti tekib teil küsimus ,Et kuidas mul läinud? Mu elu on...
-
Täna siis anti mulle üks lihtne retsept.Kuna meil on aias nii palju rabarberit siis ma pean selle kuidagi ära kasutama:) Retsept siis selli...

















