Minu selle aasta jõulud 2015

Minu selle aasta jõulud olid väga vaiksed ja mul ei olnud ka mingisugust jõulu meeleolu kuna lund ju pole. Istusime vaikselt laua taga ja sõime. Samas mulle kunagi ei meeldinud üldse jõulud ja nende pidamine. Võibolla sellepärast , et oleks tahtnud enda pere ringis pidada neid. Lapsena ma unistasin sellest väga palju. Võibolla mul kunagi õnnestub veeta jõule natuke teistmoodi ja mu unistus täitub ükskord.See aasta me isegi ei teinud piparkooke.Kui saime söödud siis hakkasime kingitusi jagama.

Pirnikujuline liköör ja rahkassa kommitega

Viljandisse sõit ja emale külla

Hakkasin hommikul varakult startima, et jõuda õigeks ajaks Haapsalust -Tallinna. Viljandi buss läks 10.30.. Kui ma kohale jõudsin Tallinna siis vend ootas mind juba. Kuna Viljandi bussini oli aega võtsime kohvi ja tegime natukene aega parajaks. Kui buss ette tuli läksime peale ja meie sõit ema juurde võis alata. Mida lähemale me Viljandi jõudsime seda rohkem hakkasid mu käed higistama ning tekkis ärevus sisse. Kui me siis jõudsime kella13.00 Viljandi läksime otsemaid  turu peale,et saada sealt täpsemat infot. Kuna turg oli suhteliselt tühi ,siis küsisime sealt kohalike käest ja näitasime ema pilti. Pilt oli väga ammune ja vana,et raske oli aru saada. Kui me sealt turult midagi teada ei saanud otsustasime ,et läheme siis sinna aadressile mis meile anti. Käisime siis korterid läbi mis vähegi andis käia aga tuli välja,et keegi ei teadnud selle nimelist,kes elaks seal. Otsustasime ,et lähme tagasi turu peale ja vaatame,et äkki ikka saab ema kohta infot,et kus ta elada võiks. Keegi ju ikka kindlasti teab. Istusime siis seal turu peal ja lõpuks vend läks küsis seal turu pealt ühe naise käest, kes pakkis autosse asju. Läksin juurde ja näitasin veel telefonist pilti mis mul emast oli. Selle naisele tundus see väga tuttav olevat ja käskis meil natuke aega siin turu peal oodata.Kaua ei istunudki kui tuli üks mees ja näitasime temale meie ema pildi ja ütlesime nime. See mees teadis kohe kus ta elab ja juhatas siis meid ema juurde. Algul ma kahtlesin ikka kas ta juhatab meid õieti aga pärast mõtlesin ,et küll ta siis ikka teab. Lõpuks siis olime me seal maja juures,kus siis ema elas ja läksime väravast kenasti sisse. Koputasime uksele aga ei midagi keegi ei tulnud kuni vend siis läks ja koputas akna peale. Lõpuks kuulsime ,et keegi tuleb ja vend siis ütles kes ta on ning kohe tuli uks lahti. Oligi meie ema ,kes tundis meid vennaga koheselt ära ja kallistas meid ning nuttis.Läksime siis tuppa ilusti ja istusime maha. Rääkisime emaga kõigest mis meil parasjagu pähe tuli. Loomulikult oli endal ka ärevus sees. Olen ju oodanud enda emaga kohtumist päris kaua aega. Vend siis andis enda koduse aadressi emale ja telefoni  numbri. Olime ema juures paar tundi,sest meil läks rong 17.30 - ja see oli viimane mis Viljandist läks. Kui kell oli juba parasjagu oli aeg hakata liikuma rongi jaama. Ema saatis meid natuke ja siis jätsime temaga hüvasti. Lubasime temale külla tulla kindlasti uuesti.Tore ,et ma leidsin enda ema lõpuks üles.