Minu jaanipäev

Pidasin oma jaanipäeva koos elukaaslasega eestis tuttavate juures. Alustasime enda retke koos mehega juba soomest varakult.Läksime kõigepealt  mehe töökohta ,et siis koos tema paarimehega saada eestisse. Meie retk oli väga pikk ning väsitav ja lõpuks me jõudsime nii hilja kohale.  Järgmisel päeval hakkasime siis sõitma helsinkisse ja laev läks meil 21.30. Põhi mõtteliselt olin ma nii väsinud sõitmisest ja istumisest autos. Loomulikult ma võin veel öelda,et enam me mehega soome tagasi ei lähe, sest sealtpoolt merd tuli teistelt selline otsus ,et meid ei vajata enam sinna.
Minu jaoks oli see natukene liiga raske löök,sest ma olen oma elu elanud seal 3 aastad. Mehe jaoks tuli isegi veel hullemini see asi ,kui minul.  Eks meil jäid asjad ka sinna ja osad ma panin põlema mida vaja ei läinud enam.
Lihtsalt kahju on ,et meiega käitutakse nagu kaltsudega ja kui enam vaja ei lähe siis visatakse minema. Eks see tuleb tagasi nagu inimesele iseenesest. Mitte ma seda sooviks aga tavaliselt nii see juhtub.
Elu läheb edasi ja nüüd ongi hea alustada uut elu ning tuleb otsida ka veel üürikorter kuhugi. Ok! see selleks aga ma räägiksin natukene enda jaanipäevast. Ma ei käinud kuskil suurel jaanipäeval ja ausalt ma pole kunagi käinud ka. See kord olime siis siin tuttavate juures ja võtsime täitsa rahulikult enda jaanipäeva. Tegime grilli ja rääkisime juttu ja ega sealt ei puutunud ka väike jaanituli. Põhi mõtteliselt tegime me kaks korda jaanituld,sest esimesel päeval oli vihmane ilm, ning polnud meeldiv vihma käes olla. Selline vaikne ja mõnus õhtu oli.

Selline oli meie väike ja tagasihoidlik jaanituli. Midagi väga suurt ei olnud aga pühad said ilusti peetud.

Sai proovitud ka traktoriga sõita. Mees siis vajutas gaasi ja mina keerasin rooli. Loomulikult ma olen sellega ise ka saanud sõita aga enam näed ei julgenud. Lahe oli küll ja üldse see maa elu.

Halb tunne-väga halb

Olen saanud tegelikult väga halva teoga hakkama. Tulin eestisse  25 mail ,et alustada enda uut elu siis eestis. Loomulikult oli väga tore olla siis jälle eestis. Kuna eestis olid sellel hetkel väga palavad ilmad ja ilusad ka.  No mis siis ikka sai pandud ka väheke aega pidu ja nautida elu,mida ma ei ole teinud tegelikult päris tükk aega. No tegelikult selline asi, et ma tegin oma pereliikmetele halba ja ma ei ole selle üle õnnelik. Mul oli päris mitu päeva masendus ja see näris kõik mu hinge.
Asi oli siis selline ,et mu vend siis tahtis mulle head ja otsis mulle enda juurde lehmalauta tööd. Oleks  hakkanud lehmi laudas lüpsiplatsi peale ajama ja siis neid oma boksi ,et saaks alustada lüpsmisega teised. Samas ei olnud midagi rasket seal siis väljaarvatud need väravate õigesti panek jne.
Lehma ma ei karda ,sest tean lehm kardab pigem inimest ,kui inimene lehma. No loomulikult oli mul juba kuupäev ka ära pandut ,et kuna ma siis võin asuda tööle. Kuna aega oli piisavalt siis ma otsustasin ,et ma lähen haapsallu külla natukeseks ajaks.  Mingi aeg siis sain ma teada ,et ma saam ka Soomes tööd saiatehasesse pakkijaks. Ma olin kahevahel,et mida ma teen nüüd,et pakkumisi tuli nagu taevast korraga. Ei oskanud kuidagi olla ja pidin enda peas asjad selgeks tegema,et kuhu minna ja mida teha.Mõtlesin siis natukene ja jõudsin otsusele ,et võtan  soome pakkumise vastu. Tegelikult ma pidin minema töövestlusele soome. Loomulikutl oli mul väga halb tunne sees ,et kuidas ma seda ütlen oma vennale,et ma ei tule sinna tööle.
Ei jäänud muud üle kui kirjutasin talle kirja ja seletasin asja ära. Sealt ei tulnud midagi head ja vend oli solvunud või siis pahane. Talle tuli see väga raskelt,sest graafik oli juba paika pandut  ja ta pidi ka ülemustele teada andma uuest olukorrast. Mina loomulikult tundsin ennast väga-väga halvasti ja ma tunnen siiamaani seda.
Loomulikult vend ütles ,et sinu elu ja sinu valikud on need.  Ma tunnen ennast väga halvasti ikka ja ei ole ma rõõmus enda üle. Eks vend tahtsi mulle head teha ja lootis, et ma jään eesti elama aga nagu ikka tulin ma soome tagasi. Ma loodan et mu vend andestab mulle pikapeale ja õde ka. 
Ma ei ole tahtnud halba mitte kellelegi.

Hellad velled- Robi pubis

Pole jälle päris pikalt saanud kirjutada oma blogi, sest ausalt vahepeal pole midagi juhtunud mu elus. Tulin siis vahepeal ülepika aja jälle eesti ja seekord siis enda venna juurde.
Kuna ma pole ammu enam kuskil käinud siis toimus mu venna kodukülas pidu, kus siis esinesid meie eesti tundut bänd nimega Hellad Velled. Pidu toimus siis 27.05 ja algas siis kell 21.00. Loomulikult läksime meie koos vennaga sinna juba varem kohale. Kui rahvast hakkas ikka järjest ja järjest enam juurde tulema. Kuna ma ise võõras kohas siis ei teadnud ma sealt kedagi . Bänd pidi hakkama esinema kell21.00 aga hakkas hiljem,sest rahvast ei olnud veel piisavalt. Kui Hellad Velled hakkasid oma esinemisega pihta siis ei jäänudki muud üle kui tantsima ja pidu võis alata. Minu arvates on see väga hea eesti bänd ja kuna ma pole ammu enam peol käind, oli see pidu lausa supper. Pidu kestis hommikuni ja tantsida sai täie rinna eest. Jalad siiamaani annavad tunda:).
ÄITAH SUUREPÄRASE PEO EEST!