Kiiruga eestisse ja kohtumine vennaga

No nii elu on vahest ikka jube kummaline ja ootamatu. Kunagi sa ei tea kuhu sa pead kiiresti minema või mida elu sulle parasjagu pakub. Mina olin öö otsa magamata,sest rääkisin enda vennaga poole viieni hommikuni. Põhi mõtteliselt meil juttu jätkub. Siis tuli ootamatu pööre  ja  ma pidin samal hommikul, kus ma olin magamata sõitma eestisse. Ega midagi kähku asjad kokku ja sõit võis alata. Pidin minema Haapsallu,sest häda olukord ,kuna tuttav viidi haiglasse ja laste eest peab ka  keegi hoolt kandma. Kui ma olin juba Helsinkis  kiirustasin ma ruttu sadamasse.Pidin minema siis kiir laevaga ja kui ma jõudsin kohale siis tuli välja, et laev läheb hoopis kell 15.00. Mõtlesin ,et mina küll ei viitsi nii kaua passida ja hakkasin uusi laeva aegu netist otsima. Lõpuks siis leidsin  ja pidin minema kiiruga teisele poole sadamat, et jõuda õigeks ajaks. Pilet käes istusin maha ja ootasin kuna lastakse laeva.Laeva sõit on ikka nii tüütu kui veel olla saab. Põhimõtteliselt jõudsin õhtuks kohale Haapsallu ja olin väga väsinud ja siis hakkasin väikest poissi hoidma.

Räägiksin teile siis ka enda vennaga kohtumisest esimest korda enda elu jooksul. Sain enda vennaga siis Haapsalus kokku ja ootasin teda ,kuni ta tuleb . Vaatasin siis ühelt poolt tänavat ja teiselt poolt,et kummalt poolt ta siis tuleb lõpuks. Lõpuks ma nägin enda venda ja me kallistasime ning ta andis mulle lilled. Läksime siis autosse ja sõitsime siis koju.Võin ütelda ,et mul on maailma parim vend,kellega saab nalja koguaeg. Meil oli hästi tore kõik need 3 päeva mis me siis koos olime. Ta sai mulle selle lühikese ajaga hästi kalliks. Tore ,et ma leidsin ta üles.

Minu vend Toomas ja mina