Väike pildipostitus eestis ja külas õel

Hei sõidan jälle eesti ja seekord ma ei tea kui kauaks. Rongi piletid on juba ära broneeritud ja homme hommikul algab varakult sõit. Kõige  pealt on meil vaja saada Jyväskylä ja sealt siis mehe töökohta Mikkelisse. Võtame sealt mõned tema asjad. Jõudsime kohale kuskil 12.30 . Ootasin siis niikaua seal korteris kuna nad saavad asjad pakitud. Hakkasime Helsinki poole sõitma kell 16.30 kuna läksime päris viimase laevaga.

Laevas mängis ansambel ,kus siis laulma hakkasid 2 laeva meeskonda. Nad laulsid siis rahvale 2 laulu ja tutvustasid siis õhtukava. Laeva peal oli siis kellegi noorte pulmad ja pruut oli väga täis. Huvitav kas tänapäeva pulmad ongi sellised? Täitsa huvitav oli vaadata neid. Muusika mis lasti oli ka täitsa normaalne. Laev jõudis sadamasse öösel kell 12. Sellega ei lõppenud meie sõit mitte üldse ,vaid me pidime veel 100- km kuskil Haapsalu poole sõitma. Sõit oli pikk ja väsitav,et ei taha tükk aega sõita nii palju.

Pühapäeval mõtlesime ,et võtaksime  kartuli ära ,kuna ilm oli ka väga ilus. Võtsime väikse poisi ka kaasa ,et äkki saab tema ka kartulid võtta ,kuigi ta on nii väike veel aga aru saab hästi. Loomulikult hakkas väike poiss siis kartma suurt traktorid ja hakkas nutma ning tahtis kohe sülle mulle. Muud ei jäänud üle kui viisin ta kasvuhoonesse ja olin  veidi aega temaga seal,et ta rahuneks maha.

 Istusime siis kahekesi seal kasvuhoones ja mängisime mullaga ja istusime lihtsalt koos. Kui ta ise oli juba veidi maha rahunenud läksin appi kartulit võtma. Kartuli saak ei olnud see aasta mitte kui üldse hea, sest metssead olid ka teinud oma töö. No vähemalt oli ilm selline mõnus ja soe ning päike paistis väljas.Kartul sai võetud ja puud sai ka sisse tassitud puukuuri.Väga töökas päev oli.
Ostsime siis väikse poisile Soomest elektriauto, millel  oli mp3 ka peal. Poisile väga meeldis see auto aga,ta ei oska veel ise pedaalile vajutada ja rooli keerata nii hästi. Sai  siis veidike õpetatud teda. Ta veel väike ka ja samas küll õpib selle sõitmise kähku ära.

  

  Tahaksin siis rääkida teile ka sellest,kuidas ma siis õega kokku sain esimest korda ja mis tunded mul oli. Kuna ma olen jäänud enda postitusega hiljaks siis loodan et mõistate. See oli siis 16 oktoober, kui sain siis õega elu esimest korda kokku.Läksin varakult juba Tallinnasse.Läksin mehe töö objekti juurde ja olin seal natuke aega. Siis läksin ma  järve keskuse poodi ja kolasin seal ringi. Mul oli vaja ju mõelda ,mida ma lastele kingituseks viin. Kuna ma tunnen tallinna linna väga vähe, siis tahtsin ma käia jubedalt vanalinnas,sest ausalt ma ei ole seal kunagi käinud.

Kõndisin siis vanalinnas natuke ringi ja siis hakkasin vaikselt kesklinna poole kõndima. Ma ei osanud mitte, kui midagi teha ja kuhugi minna. Pole Tallinnas nii palju tuttavaid ka kelle juurde minna külla .Käisin siis poes-poodi ja vaatasin niisama asju. Lõpuks ma olin nii väsinud, et istusin paar tundi  Tallinna bussijaamas,sest õde oli tööl ja  tegin aega parajaks.Kui ma ei viitsinud seal bussijaamas passida siis hakkasin ma ülemiste  keskuse juurde minema, sest me pidime õega seal kokku saama.Käisin seal siis veidi ringi ja ostsin lastele kingitused ära.Kaua ei läinud kui õde helistas ja läksin siis raudteejaama poole.Olin peaaegu kohal,kui äkki õde tuli kõrvale. Tema tundis mind ära.Rongis oli nii palju rahvast ,et pidin terve tee seisma ja isegi piletimüüja ei jõudnud minu juurde. Õe tuttavad ütlesid kõik ,et me nii sarnased ja see pani mind lausa punastama. Õe juures oli väga tore ja tal väga toredad lapsed. Lapsed joonistasid mulle kohe mitu pilti ,kus ma siis õega ning, need ma panin oma tuppa seina peale.Ei väga tore oli kuigi ma ise ei olnud selline jutukas siis,sest eks asi vajab harjumist ja luban ,et teinekord räägin rohkem.Võin  ütelda, et olen enda eestis käiguga väga rahul.

Tagasi Soome