No nii elu on vahest ikka jube kummaline ja ootamatu. Kunagi sa ei tea kuhu sa pead kiiresti minema või mida elu sulle parasjagu pakub. Mina olin öö otsa magamata,sest rääkisin enda vennaga poole viieni hommikuni. Põhi mõtteliselt meil juttu jätkub. Siis tuli ootamatu pööre ja ma pidin samal hommikul, kus ma olin magamata sõitma eestisse. Ega midagi kähku asjad kokku ja sõit võis alata. Pidin minema Haapsallu,sest häda olukord ,kuna tuttav viidi haiglasse ja laste eest peab ka keegi hoolt kandma. Kui ma olin juba Helsinkis kiirustasin ma ruttu sadamasse.Pidin minema siis kiir laevaga ja kui ma jõudsin kohale siis tuli välja, et laev läheb hoopis kell 15.00. Mõtlesin ,et mina küll ei viitsi nii kaua passida ja hakkasin uusi laeva aegu netist otsima. Lõpuks siis leidsin ja pidin minema kiiruga teisele poole sadamat, et jõuda õigeks ajaks. Pilet käes istusin maha ja ootasin kuna lastakse laeva.Laeva sõit on ikka nii tüütu kui veel olla saab. Põhimõtteliselt jõudsin õhtuks kohale Haapsallu ja olin väga väsinud ja siis hakkasin väikest poissi hoidma.
Räägiksin teile siis ka enda vennaga kohtumisest esimest korda enda elu jooksul. Sain enda vennaga siis Haapsalus kokku ja ootasin teda ,kuni ta tuleb . Vaatasin siis ühelt poolt tänavat ja teiselt poolt,et kummalt poolt ta siis tuleb lõpuks. Lõpuks ma nägin enda venda ja me kallistasime ning ta andis mulle lilled. Läksime siis autosse ja sõitsime siis koju.Võin ütelda ,et mul on maailma parim vend,kellega saab nalja koguaeg. Meil oli hästi tore kõik need 3 päeva mis me siis koos olime. Ta sai mulle selle lühikese ajaga hästi kalliks. Tore ,et ma leidsin ta üles.
Minu perekonna otsimine on ikka eriti raske juhus. Asi võtab küll palju aega aga ma nii kannatamatu hing ,et tahaks kohe leida enda perekond üles. Kuna ma kasvasin lastekodus pea 3 aastaseni siis nüüd kus ma olen piisavalt suur juba tahan leida enda ema. Kaua võttis aega mul see, et ma saaks teada mis on mu päris ema nimi. Nüüd kus ma seda tean siis oleks mu suurim soov teda lihtsalt näha ennem, kui ta siit ilmast lahkub. Tean temast nii palju,et algul olevat elanud Tallinnas ja siis läinud tagasi Viljandisse, kus siis sündisin mina. Kuna ma olen perekonnas kõige noorem ehk siis pesamuna on mul uhke tunne, ,et olen leidnud hetke seisuga enda õe ja venna.Ma õpin enda õde ja venda tundma,sest me ei ole koos kasvanud ja meil ka ei ole ühist lapsepõlve.Uudised mis ma sain siis täna on sellised enda perekonna kohta on. Lisan siia ka. Mina saan kasutada ainult ametlikke infokanaleid. Kuna ema on rahvastikuregistris ainult Tallinna täpsusega, ei ole mul võimalik tema kohta rohkem teada saada. See õde, kellele ma kirja saatsin, ei ela järelikult antud aadressil ja minu võimuses ei ole rohkem teha. Tema eesnimi on Sirje. Reeglina on rahvastikuregistris täpsed andmed. Haruharva võib tulla eksitusi. Kui Jana nimelist ei ole rahvastikuregistris teie õena märgitud, on ta lihtsal nimekaim. Selline kirja sain siis täna hommikul. Asi muutub keerulisemaks kui ma arvata oskan ja eriti selle paari kuuga ,mis ma neid asju siin ajanud olen.Vähemalt on üks asi kindel ,et ema nimi keda ma otsin siis taga on Maire Rajaste ja sündinud on ta 15.10.1947. Selle kohta üteldi,et ema sünniaasta on õige. Näiteks üks õde teab ,et tal õde nimega Jana rajaste. Mulle tuli selline vastus ehk kiri:
Mis on selle õe nimi, kelle Sa leidsid? Jana nimelist õde rahvastikuregister ei näita. Leidsin selle õe üles, kes on hooldekodus. Hooldekodu juhtkond arutab, kuidas mõjub talle teade õest. Annan järgmisel nädalal teada, missugune on juhtkonna otsus. Tuleb siis välja, et sellist inimest nagu Jana Rajaste ei olegi ,et see äkki mu nimekaim. No ma ei saa aru miks siis teistel on sellised andmed? See õde kes istub hooldekodus ja ma ei tea küll miks. Selle õele siis juhtkond arutab,et kuidas õde suhtub sellesse. Ma tõesti ei tea mis puue temal on,sest ma ei ole teda samamoodi terve elu näinud.Nüüd tuleb loota,et see Sirje Rajaste kellele ma kirjutasin, et see siis mu õde on. Eks õhtu annab arutust ,kui palju ma saan enda perekonnast rohkem teada.Tahaks ka leida enda ema ülesse siis oleks mul vähemalt süda rahul ja ma saaks enda küsimustele vastused.Panen siia siis ema pildi ka üles aga võin ütelda ,et see ei ole kõige parem pilt temast. Aga ei karda seda näidata ,kuna ma ei kasvanud temaga koos üles.
Alustasin siis täna oma esimese kodu treeninguga. Võtsin siis youtubest algajatele kodu treeningu videod ja hakkasin muudkui järgi tegema. Kuna ma ei ole enam nii ammu teinud trenni siis nüüd annab ikka lihastel seda kõike tunda. Samas ma ei saa kurta selle üle,sest mulle meeldib hullult, kui on sportlik keha. Need harjutused seal videos olid ka kõik täpselt sellised, mis mulle meeldivad.Minu eesmärk ei ole kaalust saada alla,sest ma ei ole paks ja ei kaalu palju,pigem just vähe. Eelmine kord ma tahtsin teada ,et kas selliste videotega saaks kodus teha trenni.?
Homme proovin natukene pikemalt teha trenni, kui täna. Lisan siia siis video ,mille järgi sai harjutused järgi tehtud. Loomulikult kui keegi teab veel häid treening videosid siis võite julgelt jagada
Hei sõidan jälle eesti ja seekord ma ei tea kui kauaks. Rongi piletid on juba ära broneeritud ja homme hommikul algab varakult sõit. Kõige pealt on meil vaja saada Jyväskylä ja sealt siis mehe töökohta Mikkelisse. Võtame sealt mõned tema asjad. Jõudsime kohale kuskil 12.30 . Ootasin siis niikaua seal korteris kuna nad saavad asjad pakitud. Hakkasime Helsinki poole sõitma kell 16.30 kuna läksime päris viimase laevaga.
Laevas mängis ansambel ,kus siis laulma hakkasid 2 laeva meeskonda. Nad laulsid siis rahvale 2 laulu ja tutvustasid siis õhtukava. Laeva peal oli siis kellegi noorte pulmad ja pruut oli väga täis. Huvitav kas tänapäeva pulmad ongi sellised? Täitsa huvitav oli vaadata neid. Muusika mis lasti oli ka täitsa normaalne. Laev jõudis sadamasse öösel kell 12. Sellega ei lõppenud meie sõit mitte üldse ,vaid me pidime veel 100- km kuskil Haapsalu poole sõitma. Sõit oli pikk ja väsitav,et ei taha tükk aega sõita nii palju.
Pühapäeval mõtlesime ,et võtaksime kartuli ära ,kuna ilm oli ka väga ilus. Võtsime väikse poisi ka kaasa ,et äkki saab tema ka kartulid võtta ,kuigi ta on nii väike veel aga aru saab hästi. Loomulikult hakkas väike poiss siis kartma suurt traktorid ja hakkas nutma ning tahtis kohe sülle mulle. Muud ei jäänud üle kui viisin ta kasvuhoonesse ja olin veidi aega temaga seal,et ta rahuneks maha.
Istusime siis kahekesi seal kasvuhoones ja mängisime mullaga ja istusime lihtsalt koos. Kui ta ise oli juba veidi maha rahunenud läksin appi kartulit võtma. Kartuli saak ei olnud see aasta mitte kui üldse hea, sest metssead olid ka teinud oma töö. No vähemalt oli ilm selline mõnus ja soe ning päike paistis väljas.Kartul sai võetud ja puud sai ka sisse tassitud puukuuri.Väga töökas päev oli. Ostsime siis väikse poisile Soomest elektriauto, millel oli mp3 ka peal. Poisile väga meeldis see auto aga,ta ei oska veel ise pedaalile vajutada ja rooli keerata nii hästi. Sai siis veidike õpetatud teda. Ta veel väike ka ja samas küll õpib selle sõitmise kähku ära.
Tahaksin siis rääkida teile ka sellest,kuidas ma siis õega kokku sain esimest korda ja mis tunded mul oli. Kuna ma olen jäänud enda postitusega hiljaks siis loodan et mõistate. See oli siis 16 oktoober, kui sain siis õega elu esimest korda kokku.Läksin varakult juba Tallinnasse.Läksin mehe töö objekti juurde ja olin seal natuke aega. Siis läksin ma järve keskuse poodi ja kolasin seal ringi. Mul oli vaja ju mõelda ,mida ma lastele kingituseks viin. Kuna ma tunnen tallinna linna väga vähe, siis tahtsin ma käia jubedalt vanalinnas,sest ausalt ma ei ole seal kunagi käinud.
Kõndisin siis vanalinnas natuke ringi ja siis hakkasin vaikselt kesklinna poole kõndima. Ma ei osanud mitte, kui midagi teha ja kuhugi minna. Pole Tallinnas nii palju tuttavaid ka kelle juurde minna külla .Käisin siis poes-poodi ja vaatasin niisama asju. Lõpuks ma olin nii väsinud, et istusin paar tundi Tallinna bussijaamas,sest õde oli tööl ja tegin aega parajaks.Kui ma ei viitsinud seal bussijaamas passida siis hakkasin ma ülemiste keskuse juurde minema, sest me pidime õega seal kokku saama.Käisin seal siis veidi ringi ja ostsin lastele kingitused ära.Kaua ei läinud kui õde helistas ja läksin siis raudteejaama poole.Olin peaaegu kohal,kui äkki õde tuli kõrvale. Tema tundis mind ära.Rongis oli nii palju rahvast ,et pidin terve tee seisma ja isegi piletimüüja ei jõudnud minu juurde. Õe tuttavad ütlesid kõik ,et me nii sarnased ja see pani mind lausa punastama. Õe juures oli väga tore ja tal väga toredad lapsed. Lapsed joonistasid mulle kohe mitu pilti ,kus ma siis õega ning, need ma panin oma tuppa seina peale.Ei väga tore oli kuigi ma ise ei olnud selline jutukas siis,sest eks asi vajab harjumist ja luban ,et teinekord räägin rohkem.Võin ütelda, et olen enda eestis käiguga väga rahul.
Räägiksin teile siis ka enda vennaga kohtumisest esimest korda enda elu jooksul. Sain enda vennaga siis Haapsalus kokku ja ootasin teda ,kuni ta tuleb . Vaatasin siis ühelt poolt tänavat ja teiselt poolt,et kummalt poolt ta siis tuleb lõpuks. Lõpuks ma nägin enda venda ja me kallistasime ning ta andis mulle lilled. Läksime siis autosse ja sõitsime siis koju.Võin ütelda ,et mul on maailma parim vend,kellega saab nalja koguaeg. Meil oli hästi tore kõik need 3 päeva mis me siis koos olime. Ta sai mulle selle lühikese ajaga hästi kalliks. Tore ,et ma leidsin ta üles.
