Minu jaanipäev

Pidasin oma jaanipäeva koos elukaaslasega eestis tuttavate juures. Alustasime enda retke koos mehega juba soomest varakult.Läksime kõigepealt  mehe töökohta ,et siis koos tema paarimehega saada eestisse. Meie retk oli väga pikk ning väsitav ja lõpuks me jõudsime nii hilja kohale.  Järgmisel päeval hakkasime siis sõitma helsinkisse ja laev läks meil 21.30. Põhi mõtteliselt olin ma nii väsinud sõitmisest ja istumisest autos. Loomulikult ma võin veel öelda,et enam me mehega soome tagasi ei lähe, sest sealtpoolt merd tuli teistelt selline otsus ,et meid ei vajata enam sinna.
Minu jaoks oli see natukene liiga raske löök,sest ma olen oma elu elanud seal 3 aastad. Mehe jaoks tuli isegi veel hullemini see asi ,kui minul.  Eks meil jäid asjad ka sinna ja osad ma panin põlema mida vaja ei läinud enam.
Lihtsalt kahju on ,et meiega käitutakse nagu kaltsudega ja kui enam vaja ei lähe siis visatakse minema. Eks see tuleb tagasi nagu inimesele iseenesest. Mitte ma seda sooviks aga tavaliselt nii see juhtub.
Elu läheb edasi ja nüüd ongi hea alustada uut elu ning tuleb otsida ka veel üürikorter kuhugi. Ok! see selleks aga ma räägiksin natukene enda jaanipäevast. Ma ei käinud kuskil suurel jaanipäeval ja ausalt ma pole kunagi käinud ka. See kord olime siis siin tuttavate juures ja võtsime täitsa rahulikult enda jaanipäeva. Tegime grilli ja rääkisime juttu ja ega sealt ei puutunud ka väike jaanituli. Põhi mõtteliselt tegime me kaks korda jaanituld,sest esimesel päeval oli vihmane ilm, ning polnud meeldiv vihma käes olla. Selline vaikne ja mõnus õhtu oli.

Selline oli meie väike ja tagasihoidlik jaanituli. Midagi väga suurt ei olnud aga pühad said ilusti peetud.

Sai proovitud ka traktoriga sõita. Mees siis vajutas gaasi ja mina keerasin rooli. Loomulikult ma olen sellega ise ka saanud sõita aga enam näed ei julgenud. Lahe oli küll ja üldse see maa elu.