Lahkuminek

Olen juba nädalaega elanud hetke seisuga enda õe juures. Tulin haapsalust ära ja läksin enda elukaaslasest lahku. See otsus tuli mul ,mitte väga kiiresti aga ma kaalutlesin seda ikka päris tükk aega ennem ,kui tegin siis sellise otsuse enda elus. Meie suhe mehega ei olnud viimastel kuudel üldse enam mitte nii lilleline ,kui ta oli alguses. Me kaklesime ja üleüldse oli meie suhe juba soomest saadik katki.  Pidin tegema enda elus otsuse ja ma ei jõudnud ka kakelda koguaeg. Mehele tuli see väga raskelt ja eks see tuleb kõigile, kes lähevad lahku. Mina kavatsen keerata enda elus uue puhta lehekülje ja minna enda eluga edasi. Kavatsen minna tööle ja olen saatnud taotluse,et nüüd tuleb ootata .Minu elus on juhtunud vähese ajaga väga palju ning ma ei oska isegi seda sõnadesse panna. Ma võin öelda ,et ma olen õnnelik ja väga õnnelik. Loomulikult sellest kirjutan ma lähemalt kunagi hiljem ,kui asi on kindlam.Ja endisest elukaaslasest nii ,et ta ei olnud halb inimene aga näha oli me ei sobinud kokku enam viimastel aastatel. Meie vanusevahe oli 20 aastad ning mina tahtsin ikka perekonda aga tema ei teinud sellest isegi välja. Ma hoidsin Haapsalus lapsi mille vastu mul ei olnud midagi,sest mulle meeldivad lapsed. Need lapsed on mu tuttavad ja tean neid väikesest peale. Kahju ,et nii läks aga enda elus tuleb teha mõnikord väga kindlad otsused. Minu otsus oli selline ja usun et see oli hea otsus. Vaatame mis elu mulle toob ,sest siiamaani on toonud vähese ajaga mulle palju. 

Tuhala Nõiakaev