Lahkuminek

Olen juba nädalaega elanud hetke seisuga enda õe juures. Tulin haapsalust ära ja läksin enda elukaaslasest lahku. See otsus tuli mul ,mitte väga kiiresti aga ma kaalutlesin seda ikka päris tükk aega ennem ,kui tegin siis sellise otsuse enda elus. Meie suhe mehega ei olnud viimastel kuudel üldse enam mitte nii lilleline ,kui ta oli alguses. Me kaklesime ja üleüldse oli meie suhe juba soomest saadik katki.  Pidin tegema enda elus otsuse ja ma ei jõudnud ka kakelda koguaeg. Mehele tuli see väga raskelt ja eks see tuleb kõigile, kes lähevad lahku. Mina kavatsen keerata enda elus uue puhta lehekülje ja minna enda eluga edasi. Kavatsen minna tööle ja olen saatnud taotluse,et nüüd tuleb ootata .Minu elus on juhtunud vähese ajaga väga palju ning ma ei oska isegi seda sõnadesse panna. Ma võin öelda ,et ma olen õnnelik ja väga õnnelik. Loomulikult sellest kirjutan ma lähemalt kunagi hiljem ,kui asi on kindlam.Ja endisest elukaaslasest nii ,et ta ei olnud halb inimene aga näha oli me ei sobinud kokku enam viimastel aastatel. Meie vanusevahe oli 20 aastad ning mina tahtsin ikka perekonda aga tema ei teinud sellest isegi välja. Ma hoidsin Haapsalus lapsi mille vastu mul ei olnud midagi,sest mulle meeldivad lapsed. Need lapsed on mu tuttavad ja tean neid väikesest peale. Kahju ,et nii läks aga enda elus tuleb teha mõnikord väga kindlad otsused. Minu otsus oli selline ja usun et see oli hea otsus. Vaatame mis elu mulle toob ,sest siiamaani on toonud vähese ajaga mulle palju. 

Tuhala Nõiakaev

Nädalvahetus Meremõisa telkimisalal

Nädalavahetusel sain ma üle pika aja siis käia telkimas, mida ma pole kaua aega teinud. Tegelikult nagu ma aru sain siis oli seal sünnipäev ja ka pulm aastapäev koos. Hommikul hakkasin ennast vaikselt sättima.Algul oli plaan,et ma koos lastega lähen rongiga Keilasse aga õnneks saime autoga. Kui me kohale jõudsime siis ootasime veel tükk aega seal Keilas ennem,kui siis hakkasime sõitma mere äärde. Nagu ma kohale jõudsin siis arvasid teised ,et mina olen mu vanem õde, kuna me pidime olema nii sarnased.  Kuna ma ei teadnud  sealt kedagi ja ma ise ka olin uus inimene siis läksin mere äärde lastega. Ilm ei olnud kõige soojem ja mere ääres oli väga tuuline ja külm ilm ikka. Lapsed veel käisid isegi ujumas ja kui ma seda nägin tuli endale tibutagi selga.Lõpuks siis ma sain seal tuttavaks ühe enda nimekaimuga kellega sai vähemalt juttu rääkida. Mul ei olnud kellegiga seal suhelda peale lastega,kes jooksid seal ringi. 
Mingi aeg tuli siis õhtul ka õde kohale ja siis hakkas pihta see ,kui sarnased me oleme. No eks me siis oleme ,kui nii arvatakse. Läksin õele vastu ja näitasin ,kus meie telk on,et ta saaks asjad ära panna.  Rahvast ka oli nii palju,et ühed tulid ja teised läksid ,kes ei jäänud sinna ööseks. Mulle igatahes meeldis väga seal. Ujumas ma ei käinud kuna mul ei olnud üldse ujumis asju kaasas aga polnud hullu. 

Esimese päeva ilm oligi selline külm ja tuuline aga muidu oli väga ilus koht. Sinna tahaks veel kunagi sattuda. Koht ise asus Keila lähedal ja Kloogaranna pidu oli isegi kuulda laupäeval. Laupäev oli selline täitsa mõnus ranna ilm. Rahvast käis ikka väga palju. 

Selline oli siis meie kohake ja katuse alune. Mina ei oska muud öelda kui see pidu oli super ja nalja sai ka palju. minul on sellest peost ainult head positiivsed mälestused.Tehti ka palju pilte ja kui saan kätte siis lisan siia juurde.

Looduslaps

"Kus te viimati käisite looduses telkimas?"